Puue

Puue on ajas muutuv mõiste, mille konkreetne sisustamine sõltub samuti suures osas ühiskonnas eksisteerivatest arusaamadest, suhtumistest ja kokkulepetest, seetõttu pole see ka lõpuni üheselt määratletav. Puude meditsiinilise käsitluse korral tegeletakse üksnes puude tervishoiualaste aspektidega – kui inimese terviserikkega. Puude sotsiaalse käsitluse puhul keskendutakse ühiskonnapoolsetele takistustele, vaadeldes puuet kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Rahvusvaheliselt käsitletakse inimõiguste aspektist puuet teatud tervisekahjustustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmõju tulemina, mis takistab nende isikute täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. 2008 jõustunud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ei defineeri üheselt puude mõistet, vaid viitab sellele kui muutuvale ilmingule – inimeste pikaajalisele füüsilisele, vaimsele, intellektuaalsele või meelelisele vaegusele, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

Määratluse kohaselt on puue inimese ja teda ümbritseva keskkonna (“erinevate takistuste”) suhe. Puue takistab inimese toimetulekut keskkonnas, kus hooned, tänavad, ühistransport, kommunikatsioon, haridus, informatsioon ja muud avalikud teenused on kohased vaid puudeta inimestele. Puue on probleemiks ühiskonnas, kus puudega inimeste probleeme ja vajadusi ei teata või nendega lihtsalt ei arvestata. Isik, kelle tegevusvõime teatud keskkonnas on piiratud, ei pruugi olla piiratud juhul, kui keskkonda on kohandatud või kui isik saab tegutseda mõnes teises keskkonnas.

Puue ei ole lihtsalt inimest iseloomustav tunnus või omadus, see on puudelise inimese ja ühiskonna suhe, pigem hoiakute või ideoloogia küsimus, mis nõuab sotsiaalset muutust. Poliitilisel tasandil on see sotsiaalpoliitika ja õiguslikul tasandil inimõiguste küsimus.

Kuigi puude mõistega tähistatakse suurt hulka erinevaid funktsionaalseid piiranguid (inimesed võivad olla füüsilise, vaimse või aistimispuudega, mis võib olla ajutine või püsiv), katab Euroopa õiguse kohaselt puude mõiste sotsiaalselt pealesunnitud piirangud; see tähendab, kahjustustega inimestele diskrimineerivate ühiskondlike tavade poolt peale sunnitud sotsiaalsete kitsenduste süsteemi, seejuures ei ole küsimus üksnes kehalistes kahjustustes.

Diskrimineerimisvastaste õigusaktide eesmärk ei ole puudega isikute defineerimine, vaid ebaseadusliku käitumise määratlemine ja potentsiaalsete ohvrite kaitsmine. Mõistet puue ja tööhõive raamdirektiivis sõnastatud lubamatut kohtlemist tõlgendatakse nii, et see ei hõlma ainult tegelikku puuet, vaid ka tajutud puuet ja seega ka puudel põhinevat diskrimineerimist. Puudel põhinev diskrimineerimine võib mõjutada ka puudeta inimesi näiteks siis, kui tööandja ekslikult usub, et inimesel on olulisi piiranguid tekitav kahjustus. EL-i õiguses sätestatud normide selgitamisel on rõhutatud, et liikmesriigid peaksid puudel põhineva diskrimineerimise eest kaitsma vähemalt järgmisi isikuid:

•  olemasoleva puudega inimesi;
•  inimesi, kellel võib tulevikus välja areneda puue (määratletud geneetiliste testidega);
•  tajutud puudega inimesi;
•  puudega inimesega peresuhete või muud laadi suhete tõttu seotud inimesi.

Näiteid 

Eelarvamused ja stereotüübid

Diskrimineeriv praktika

Puudega inimene on haige või põdur ning teda peab “ravima” või “terveks tegema”       Puuetega inimesed vajavad pidevat ravi...     Puuetega inimesed on valdavalt liikumispuudega...

Töökuulutuses rõhutatakse hea tervisliku olukorra olemasolu Liikumispuudega inimestel pole juurdepääsu asutustesse, teenindusasutustesse jms   Puuduvad viipekeele tõlgid, mis takistab kuulmispuudega töötajal koosolekutel osaleda   Nägemispuudega õpilaskandidaat ei saa osaleda konkursil, sest katsed eeldavad nägemist-lugemist   Vaimse tervise probleemidega inimestel on suurem tõenäosus sattuda diskrimineerimise ohvriks ning jääda sotsiaalselt tõrjutuks

Näide

Ratastoolis isikul keelati sisenemine ööklubisse. Esimesel korral teatas turvatöötaja, et klubis ei ole kohti, samas lasti veidi hiljem isik, kes oli liikumispuudega isikuga kaasas, klubisse ilma igasuguste takistusteta. Kaks nädalat hiljem üritas kaebaja koos televisiooni võttemeeskonnaga klubisse pääseda, seekord põhjendati keeldumist sellega, et antud õhtul toimus klubis eraüritus. Hiljem aga lasti teine isik vabalt sisse.

Euroopa Liidu liikmesriikide võrdse kohtlemise institutsioonide võrgustiku Equinet aruande kohaselt tegeleti kõikides liikmesriikides diskrimineerimisega puude alusel eelkõige järgmistel juhtudel: piiratud juurdepääsu ja osalemisega haridusasutustes, juurdepääsuga tervishoiuteenustele, kohaliku omavalitsuse teenustele, sotsiaalkaitsele, eluaseme üürimisele, panga- ja finantsteenustele, kindlustusele, kauplustele, transpordile, kaupadele ja teenustele, ostustustamistele ja samas tuvastati stereotüpiseerimist.

Kaebused ja avaldused väljaspool tööelu puude alusel diskrimineerimise kohta moodustasid kõige suurema osa (9,2%) kõigist kaebustest, millega võrdse kohtlemise institutsioonide poole pöörduti. Kaebused sotsiaalteenuste valdkonnas puudutasid juurdepääsu informatsioonile vajalikus vormis, alandavat kohtlemist vaimse puude puhul ja tõrjutust, võrreldes teiste sotsiaalteenuste kasutajatega.

Puude alusel kohtab institutsionaalset diskrimineerimist – takistatud juurdepääsu haridusele, tervishoiuteenustele, kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatele teenustele, panga- ja finantssektori teenustele, kaupadele ja transpordile.

Dokumendis „Inimõigused Balti riikide vaimse tervise poliitikas“ tõdetakse fakti, et tervishoiuteenuse pakkujad, poliitika koostajad ja laiem avalikkus ei kujuta ette, et vaimse tervise häiretega inimestel oleksid õigused.

Allikas: käsiraamat võrdse kohtlemise seaduse mõistmiseks